Seltsi ajalugu
6. juunil 1918 asutati Tagakülas üldhariduslike püüetega selts, kus lisaks vaimu arendamisele ja ajaviite-meelelahutuslikule tegevusele pandi rõhku ka põllumajanduslike teadmiste omandamisele.
Aastatel 1920 – 1940 oli seltsi tegevus eriti hoogne. Tegutsesid näitering, puhkpilliorkester, laulukoor. Suurimaks ühisettevõtmiseks 1934 – 1936.a. oli kohalike ettevõtlike talumeeste eestvedamisel uue seltsimaja ehitamine.
Suured muutused 1940. aastal tõid kaasa seltsi tegevuse hääbumise.
Alates 1946. aastast käivitus taas seltsi- ja kultuuritegevus Kungla rahvamajas. Puhkpilliorkester, laulukoor ja tantsijad osalesid rahvapidudel ja ülevaatustel. Tegevust jätkas näitering.
60-ndate aastate lõpus levinud arusaam, mis tingis väikeste maakoolide sulgemise sai saatuslikuks ka rahvamajadele.
1. juulil 1969. aastal lõpetas tegevuse Kungla rahvamaja.
17. detsembril 1992 taasasutati Laulu- Mängu Selts Kungla. LMS Kungla on esimene taastatud kultuuriline selts Võrumaal.
Seltsielu hoogustus 2003. aastal. Koostati Tagaküla arengukava aastateks 2004 – 2008. Seltsi liikmed hakkasid osalema Võrumaa Arenguagentuuri ja Kodukant Võrumaa korraldatud koolitustel. Omandati projektikirjutamise algtõed. Selts on taotlenud raha mitmetest projektidest, mille abil on korraldatud hulgaliselt erinevaid üritusi. 2005. aastal käivitus seltsimaja renoveerimine erinevatest projektidest taotletud rahade toel. Ehitati välja vee- ja kanalisatsioonisüsteem.
2008. aastal vahetati katus, aknad, uksed. Soojustati ja uue laudvoodriga kaeti välisseinad, uuendati elektrisüsteem, paigaldati uus õhkkütte kamin. Saalile pandi uus laudpõrand. 2009. aastal teostus seltsimaja ümbruse haljastusprojekt,
2010. aastal ehitati välja osaliselt hoone teine korrus.
2009. aastal koostati Tagaküla arengukava aastateks 2009 – 2014.
Seltsi tähtsamateks eesmärkideks ongi külas ühtsustunde loomine ja mitmekülgsete vaba aja veetmise võimaluste pakkumine, pikaajaliste traditsioonide säilitamine, lastes ja noortes huvi äratamine oma kodukandi ja maaelu vastu.
Seltsil on 34 liiget ja 5 liikmeline juhatus (E. Andrejev, A. Jaaska, P. Koidu, I. Vill, T. Repp)
Aastatel 1920 – 1940 oli seltsi tegevus eriti hoogne. Tegutsesid näitering, puhkpilliorkester, laulukoor. Suurimaks ühisettevõtmiseks 1934 – 1936.a. oli kohalike ettevõtlike talumeeste eestvedamisel uue seltsimaja ehitamine.
Suured muutused 1940. aastal tõid kaasa seltsi tegevuse hääbumise.
Alates 1946. aastast käivitus taas seltsi- ja kultuuritegevus Kungla rahvamajas. Puhkpilliorkester, laulukoor ja tantsijad osalesid rahvapidudel ja ülevaatustel. Tegevust jätkas näitering.
60-ndate aastate lõpus levinud arusaam, mis tingis väikeste maakoolide sulgemise sai saatuslikuks ka rahvamajadele.
1. juulil 1969. aastal lõpetas tegevuse Kungla rahvamaja.
17. detsembril 1992 taasasutati Laulu- Mängu Selts Kungla. LMS Kungla on esimene taastatud kultuuriline selts Võrumaal.
Seltsielu hoogustus 2003. aastal. Koostati Tagaküla arengukava aastateks 2004 – 2008. Seltsi liikmed hakkasid osalema Võrumaa Arenguagentuuri ja Kodukant Võrumaa korraldatud koolitustel. Omandati projektikirjutamise algtõed. Selts on taotlenud raha mitmetest projektidest, mille abil on korraldatud hulgaliselt erinevaid üritusi. 2005. aastal käivitus seltsimaja renoveerimine erinevatest projektidest taotletud rahade toel. Ehitati välja vee- ja kanalisatsioonisüsteem.
2008. aastal vahetati katus, aknad, uksed. Soojustati ja uue laudvoodriga kaeti välisseinad, uuendati elektrisüsteem, paigaldati uus õhkkütte kamin. Saalile pandi uus laudpõrand. 2009. aastal teostus seltsimaja ümbruse haljastusprojekt,
2010. aastal ehitati välja osaliselt hoone teine korrus.
2009. aastal koostati Tagaküla arengukava aastateks 2009 – 2014.
Seltsi tähtsamateks eesmärkideks ongi külas ühtsustunde loomine ja mitmekülgsete vaba aja veetmise võimaluste pakkumine, pikaajaliste traditsioonide säilitamine, lastes ja noortes huvi äratamine oma kodukandi ja maaelu vastu.
Seltsil on 34 liiget ja 5 liikmeline juhatus (E. Andrejev, A. Jaaska, P. Koidu, I. Vill, T. Repp)
